Vaatamisväärsused

Matka sihtkohad/ vaatamisväärsused

Vaatamisväärsused Paatsalu Rannamajade ümbruskonnas
Mõned ajaloolised kohad, mis huvi pakkuda võiksid:

Vaatamisväärsused  10 kilomeetri raadiuses:

VATLA MÕIS.

Vatla mõis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. 1807. aastal läks Vatla mõis Otto v. Rosenile. Tema ajal valmis härrastemaja, mis oli üks esinduslikumaid Läänemaal .Praegu on härrastemajas Vatla raamatukogu, hobusetallist on saanud spordisaal ning aidas asub Vatla Rahvamaja.

VATLA MAALINN.

Asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse ovaalne õue (u. 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg liitus seljaku 8-9m kõrguse nõlvaga. Arvatavasti 11.-13. saj. maalinn oli muistse Karuse kihelkonna (Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo) keskus.

ILLUSTE MÕIS

Kahekorruseline juugendsugemetega peahoone püstitati 20. sajandi algul. 1912. aastal valminud hoonel arvestatavad kõrvalhooned puudusid, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast Paatsalu mõisat, mis kuulus ka von Maydellidele. Ametlikult oligi Illuste tollal Paatsalu kõrvalmõis..Võõrandamise ja natsionaliseerimise järel on kompleksil olnud erinevaid rentnike ja omanikke 2014.a-st kuulub kompleks OÜ-le Illuste Mõis, kes tegeleb laste- ja spordilaagrite korraldamisega.

PAATSALU MÕIS

Paatsalu mõis eraldati iseseisva üksusena idapoolsest naabermõisast Paadremast 1700. aasta paiku. Tollal kuulus mõis von Pistohlkorsidele. 19. sajandil läks mõis von Maydellide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Kahe üsna lähedase mõisa (vahe alla 2 km) pargid puutusid üksteisega kokku.
Von Maydellid kasutasid Paatsalut tollal peamiselt majandusmõisana, kuna ilma kõrvalhooneteta välja ehitatud Illuste oli vaid elupaik. Mõisa tänini säilinud hoonestus on ehitatud peamiselt 19. sajandil Ühekorruseline peahoone on kaasajal veidi ümber ehitatud. Alles on aga arvukalt maakivist kõrvalhooneid, mis suuremas jaos on küll varemeis või ümber ehitatud.

HANILA KIRIK

13. sajandil ehitatud ühelööviline kirik. Kiriku läänemüüris on säilinud trepp, mis viib võlvidele. 1707. aastast pärinev barokkstiilis kantsel ja nikerdaltar. Kirikust on leitud 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Kiriku juures kalmistul on säilinud huvitava kujuga hauatähis, ilmselt varasest keskajast pärit.

HANILA MUUSEUM

Hanila vallamuuseum on asutatud 22. aprillil 1993. aastal. Külastajatele avatud 1996. aasta septembrist. Muuseum asub endises, 1896. aastal ehitatud Virtsu kooli kivist hoones.Muuseumi aukohus on jäädvustada August Tampärgi ehk Porsiku Kustase elutöö ja mälestus.

UUE-VARBLA MÕIS

Mõis eraldati Vana-Varbla mõisast 1799. aastal (Vana-Varbla mõisa kohta on vanimad kirjalikud teated 1426.aastast), loomisajal kuulus ta von Nasackinitele.Varaklassitsistlik ühekorruseline puidust peahoone on mõisa püstitatud 1800. aasta paiku. Peahoone vastas asuvad sellega samaaegsed ait ja tall tõllakuur, mis on ümber ehitatud.1950-1980 oli mõisa peahoone sovhoosi keskuse hooneks, kus asus kontor ja rahvamaja.Puust mõisahäärber on remontide tõttu fassadi klassitsislikest vormidest palju kaotanud. Praegu kuulub mõis endiste omanike järeltulijatele, kes püüavad mõisale taas korraliku välimuse anda.
Kaasajal tegutseb mõisas kohalik muuseum

VARBLA KIRIK

on ehitatud aastal 1861.

Vaatamisväärsused Lihula poole:

LIHULA MÕIS

on ehitatud kunagise linnuse kõrvale ja pärineb 19. sajandist ning tegemist on klassitsisliku mõisa ansambliga. Praegu asub mõisahäärberis Lihula muuseum.

LIHULA KIRIK

on ehitatud 1876-1878 a. ja on neogooti siilis.

LIHULA LINNUSE VAREMED

oli Saare-Lääne piiskopi residents 1234-1251.

LIHULA MUUSEUM

on loodud 1995. aastal. Muuseum asub 19. sajandi keskel ehitatud klassitsistlikus Lihula mõisahäärberis, kus 1999. aastaks valmis püsiekspositsioon. Väljapanek annab hea ülevaate kunagisest Saare-Lääne piiskopilinnusest, eksponeeritud on huvitavamad arheoloogilised leiud linnuselt ja ümbruskonnast.

Vaatamisväärsused Virtsu poole:

VIRTSU VASALL-LINNUSE VAREMED

Üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430. aastal, ürikutes esmakordselt mainitud 1465. Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 a. Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536. aastal keelati taastamine.

SALEVERE SALUMÄGI

omanäolise taimestikuga biohermne kõrgendik, matkarada./ Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri ajastu Jaagarahu lademest suutis ta vastu panna mandrijää kulutavale toimele. Kõrgendiku merepoolse serva moodustab järsk paesein, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Järsk astang tekkis alles 6000-5000 aastat tagasi, kui paeseina uhtusid Litoriinamere lained. Salumäe vastaskülje moodustab paksu kruusakihiga kaetud aeglaselt madalduv seljandik. Bioherm on lubjakivi tüüp, mis on moodustunud omaaegsete korallrahude kivistunud jäänustest. Korallid kasvasid siinsetel aladel siluriaegses soojas meres ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Bioherme on kerge ära tunda – erinevalt tavalisest peakivist pole bioherm kihiline, vaid tema pealispind on konarlik ja urbne. Lubjakiviastangu jalamil asub Silmaallikas, mille vett peetakse ravitoimeliseks eriti silmahaiguste puhul.

KÕMSI KIVIKALMED

1-2 saj. pärinevad tarandkalmed ning 11.-13. sajandist pärit põletuskalmed. Kalmed asuvad Kõmsi kiriku lähedal Tallinn-Virtsu maantee ääres, on välja kaevatud ja tähistatud.

POLLI TALU

Polli talu on traditsiooniline, 20. sajandi algusest pärit eesti talu koos nelja kõrvalhoonega. Palkehitised on Läänemaale iseloomulikult rookatustega kaetud. Polli Talu asub mere lähedal, 150 km kaugusel Tallinnast. Talu restaureerimine on jõudnud viimasesse tööjärku ning vanast talust on saamas rahvusvaheline kunstide keskus.

KARUSE KIRIK

Karuse kohanime on mainitud esmakordselt 1218. aastal. 13. sajandil ehitatud ühelööviline kindluskirik. Kiriku juures asuvad unikaalsed trapetskujulised hauakivid ja 13.-17. sajandist pärit rõngasristid.

MASSU LINNUS

on tõenäoliselt ehitatud I aastatuhandel. See on rajatud tasasele maale. 55-65 m läbimõõduga linnuseõue piirab madal vall, milles on kaks 9-16 m laiust väravakohta. Varisenud ja kamardunud valli kõrgus on keskmiselt vaid 1m ja laius 10-13 m.

MASSU LIUKIVI

Massu mõisast 0,5 km Kokuta ja Mõisaküla poole on otse teeservas väikeselohuline kultusekivi Liukivi (e. Läätsikivi) I aastatuhandest e.m.a. Kivi kallakal küljel on kolm liulaskmise renni. Liukive on seostatud seksuaalmaagiaga – tagasid mehelesaamist ja sigivust.MASSU MÕIS Klassitsistlik härrastemaja on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel (1820. aastatel). Mõisahoone on liigendatud nõrgalt eenduvate risaliitidega, millest keskmist ilmestab vormikas, kaheksast paariti asetatud toskaana orderis sambast koosnev portikus. Tähelepanu väärib ampiirilik, kraatervaasi kujutisega välisuks.

KASEKÜLA MUISTISED

Kasekülas asub üks suuremaid kinnismuististe rühmi, mis koosneb kahest asulakohast, 16 kivikalmest ja ühest kultusekivist. 1973. aastal V. Lõugase juhatusel Kaseküla tuumikus tehtud kaevamised näitasid, et küla on sellele kohale merelahe kaldal tekkinud juba ajaarvamise vahetuse paiku ja püsinud samal kohal kuni tänapäevani. Selle järgi võib arvata, et Kaseküla on üks vanemaid külasid Eestis.

TUHU SOO

Oidrema-Tuhu soostik (6 270 ha) kuulub Lääne-Eesti suuremate soostike hulka. Paiknedes merest vaid 10 km kaugusel, on soostik arengulooliselt suhteliselt noor. Soostik koosneb kahest eraldi osast, mida eraldab põhja-lõunasuunaline Lihula-Paadremaa maantee. Paekõvikul soo keskel paikneb Tuhu küla. Läänepoolne osa, mida tuntakse Tuudi raba nime all, on suurem (läbimõõt 5 km), keerukama ehituse ja liigirikka elustikuga. Idapoolset madalsoo osa nimetatakse Tuhu (Oidrema) sooks. Viimane on ühtlasema ehitusega ning 7-8 km pikk

Scroll to Top